Maailm

Kaksiktornid: tempel mällu igaveseks

Villu Päärt, Novaator 10.09.2011, 09:05

Kas teil on meeles hetk, kui kuulsite Estonia hukust? Kus te olite, kui New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse kihutasid lennukid?

Ilmselt on teil meeles ka see, milline oli neid uudiseid kuuldes õues ilm ja kelle seltsis te seda uudist kuulsite.

Kas te suudate aga öelda, mida te tegite ja kus käisite täna 10 aastat tagasi ehk täpselt üks päev enne New Yorgi terrorirünnakuid? Suure tõenäosusega mitte.

Mälu-uurijaid on avalikkust raputanud tragöödiad huvitanud juba pikka aega. Selgub, et sellistel kõiki vapustanud päevadel kogetu jääb meelde justkui detailirohke foto – inimene suudab meelde tuletada ka kõige väiksemaid detaile ja lõhnu, isegi seda, mis tal seljas oli ja millist teed pidi ta sel päeval liikus. Neid mäluepisoode kutsutakse nende detailitäpsuse tõttu välklambi-mälestusteks.

Sõltuvalt põlvkonnast on inimestel täpselt meeles, kus nad kuulsid president Kennedy mõrvauudist, printsess Diana autoavariist või kus nad olid Tallinnas möllanud pronksiöö ajal.

Mälu-uurijaid inspireeris Kennedy mõrv

President Kennedy mõrvati 1963. aastal. 14 aastat hiljem küsisid Harvardi ülikooli mälu-uurijad inimestelt, mida nad presidendi mõrvapäevast mäletavad. Ilmnes, et meeles olid ka üsna tühised üksikasjad. Tavalise päeva puhul sellised pisiasjad kellelegi meelde ei jää.

Kuid kas suursündmustega seotud mälukillud on ikka täpsed?

Vahetult pärast rünnakut New Yorgi kaksiktornidele panid Duke’i ülikooli teadlased kokku suure seltskonna – 3000 ameeriklast seitsmest eri linnast, kellel paluti kirja panna kõik, mida nad mäletavad päevast, kui lennukid kaksiktornidesse sõitsid. Küsimused olid üsna detailsed ja peale 11. septembri tuli vastajatel oma mälust välja koukida ka kõik see, mis puudutas rünnakutele eelnenud päeva.

Sama seltskond vastas samadele küsimustele 11 kuud hiljem ning peaaegu kolm aastat hiljem. Mis selgus?

11 kuud hiljem oli vastajate mälus detailitäpsusest alles 60% ja kolm aastat hiljem mäletati pooli üksikasju.

Kuid nüüd, peaaegu kümme aastat hiljem oli pilt sootuks muutunud: enda asukohta ja liikumistrajektoori mäletasid täpselt 80% uuritavatest, seevastu toonaseid tundeid suutis meenutada vaid 40%.

Niisiis tundub paika pidavat ütlus: aeg parandab kõik haavad.

New Yorgi ülikooli teadlane Elizabeth Phelps seletab mälu tuhmumist asjaoluga, et ajus aktiveerub sellistes pingeolukordades mandelkeha – aju emotsioonikeskus, mis mõjutab nii mälestuste talletamist kui ka seda, mida taas meelde õnnestub tuletada.

Täpne mälu nelja kilomeetri raadiuses

Phelps otsustas vahetult kaksiktornide langemise järel võtta ette uuringu, kus katsealuste ajus toimuvat jälgis funktsionaalne magnetresonantstomograaf. Uuritavad olid New Yorgi tänavatel sündmustele vahetult kaasa elanud.

Osal neist oli ajus selgelt eristatav aktiivsuskõver, nad suutsid selgelt meenutada pilvelõhkujate hävingut, tänaval kogetud suitsulõhna ja müra. Selles oli kindel seaduspära: mida lähemal kaksiktornidele olid uuritavad viibinud, seda elavamad olid nende mälupildid. Seevastu neil, kes olid linnas kaugemal olnud või näinud toimunut teleri vahendusel, olid mälupildid palju ähmasemad.

Joonistus välja isegi üsna selge piir: elavaimad mälupildid olid neil, kes olid viibinud Manhattani kaksiktornidest kuni nelja kilomeetri raadiuses ja sisuliselt kõike ise oma silmaga näinud ja kõrvaga kuulnud.

Siit järeldavad teadlased, et sündmuste keskmes olles on aju mandelkeha aktiivsem ja kõik kogetu talletub selgemini mällu.

Huvitav on selliste mälupiltide puhul aga see, et inimesed mäletavad piinliku täpsusega lõhnu, kohti, raadiost kõlanud laule, seda, mis kellelgi seljas oli. Hoopis kehvemini on mällu talletunud hetked, kui tõesti tuli seista silmitsi küsimusega, kas jääda ellu või saada hukka.

Miks aga on oluline, et sellised piiripealsed kogemused täpselt mällu talletuksid, samas kui emotsioonid tuhmuvad?

Phelps arvab, et põhjus võib olla juba üsna ammune. Kui kunagi inimesed ürgkarjades liikudes ühiselt jagasid raskeid kogemusi, siis võimaldas see tekitada taas ühtsustunnet ja kõike halba unustada.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud