Maailm

Ameerika režissöör: rahvale valetati. Kaksiktornid kukutas lõhkeaineplahvatus!

Triin Tael 10.09.2011, 09:05

Ameeriklanna Sophia Smallstormi videodokumentaal "11. septembri mõistatused" väidab, et ametlik seletus Maailma Kaubanduskeskuse tornide kokkuvarisemise kohta on puhas jama.

Üldsusega olla aastaid manipuleeritud, varjamaks üle 2600 inimelu nõudnud varingute tegelikku põhjust.

Ametliku versiooni kohaselt vallandas al Qaeda terroristide kaaperdatud kahe Boeing 767 reisilennuki sööstmine Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) kaksiktornidesse nii ägedad tulekahjud, et 1960. aastatel üliturvalisena projekteeritud hoonete teraskonstruktsioon paindus.

Põlenud ligi tunni, varises lõunatornis paar korrust kokku, nende all vallandus doominoefekt ja hoone langes kaardimajakesena rusudeks. Pool tundi hiljem hävis põhjatorn.

Mõne sekundiga varisesid 110korruselised pilvelõhkujad, maailma kõrgeimad hooned ja ühed tugevaimad ehitised, põrmuks.

Katastroofis hukkus 2606 inimest.

Kuid 2006. aastal valminud kõmulise dokumentaalfilmi režissööri ja produtsendi, Sophia Smallstormi varjunime kandva Sofia Shafquati väitel poleks 47 terassambast südamikuga ja tuhandetest teraspoomidest sõrestikuga WTC saanud nii madalal temperatuuril tulekahjude mõjul pulbriks pihustuda.

Vähemasti terassüdamik pidanuks püsti jääma.

Eales pole ükski terasehitis tulekahjus kokku varisenud. 1975. aastal lõõmas WTC põhjatornis kolmetunnine tulekahju, kuid konstruktsioon viga ei saanud. 2005. aastal lõõskas Madridi pilvelõhkujas kahjutuli 20 tundi – ometi jäi terassõrestik püsti ja suutis isegi kraanat kanda.

"Saladused ei saa igavesti püsida."

Põhjatorni majahoidja William Rodriguez meenutab kummastusega, kuidas ta katastroofitunnil trepikojas allapoole suundudes kuulis täiesti tühjal 34. korrusel mingite raskete esemete liigutamist – nagu oleks veeretatud metallratastega prügikonteinereid: "Ehmusin, sinna ei pääsenud ju keegi."

Kangelaslik mees, kes oli oma eluga riskides juhatanud tuletõrjujaid ülemistele korrustele ning päästnud mitu elu, ei julgenudki uksest sisse piiluda. Mis kolin see siis oli? Väikefirma omanik Scott Forbes oli 94. korrusel oma kontori kohal juba mitu nädalat samasuguseid hääli kuulnud. Masinate mürin, puurimine, kopsimine. "Nagu midagi rasket oleks liigutatud ja ratastel kärutatud. Põrandad vappusid. Avasin ukse – aga kogu ruum oli täiesti tühi. Väga imelik!" Kolmas tunnistaja rääkis ajakirjandusele, et nädal enne tragöödiat oli hoones iga päev kentsakas hall tolm. Oli see puurimisel tekkiv tsemendipuru?

Kas hoone servadesse oli puuritud auke lõhkeainete paigaldamiseks, küsib Smallstorm. Kinnisvaramogul Silverstein oli just mõni nädal enne katastroofi WTCs tööd alustanud, nendib filmi autor.

Filmi tegijad väidavad, et nemad kellegi pihta näpuga ei näita. "See film tehti võimaluste ja küsimuste tõstatamiseks. Saladused ei saa igavesti püsida." WTCs kärgatanud plahvatused olnud isegi Ameerika lammutus- ja lõhkeaineekspertide silmis kentsakad – väga keerulised ja ebatavalise ülesehitusega. Jäljed paistavad viivat sõjaväeringkondadesse, usub Smallstorm. Režissöör on veendunud, et kogu maailma üldsusele on puru silma aetud. Avage silmad ja uurige ise seda, millest ametlik versioon vaikib, on kõmulise dokfilmi tegija sõnum.

Kuidas said hooned 10 sekundiga põrmuks variseda?

"Kas tulekahju tõesti loobiks metallikäntsakaid, külg ees, õhku?" küsib Smallstorm, kes uuris filmi tegemiseks tuhandeid uudis-klippe, veebikülgi ja dokumente.

270 000kilone metallikamakas, mis kaalus kaks korda nii palju kui hoonesse sisse sööstnud reisilennuk Boeing 767, paiskus kaksiktornide küljest 120 meetri kaugusele ja rammis WTC3 hoonet.

Teraslatid olid lennanud üle tänavate ja tunginud ka teistesse majadesse.

Mis võis seda põhjustada?

Põhjatorn varises kokku 8, lõunatorn 10 sekundiga. Umbes sama kaua langeks 110. korruselt maha piljardikuul, rehkendab Smallstorm. Kuidas nad said kokku kukkuda vertikaalis, kus vastupanu korruste endi kujul oli ometi kõige tugevam?

110 korruse kõrgused ehitised varisesid vabalangemise kiirusel – 1000ruutmeetrised kolmemõõtmelise kindlustuskonstruktsiooniga korrusepõrandad ei paistnud avaldavat vähimatki vastupanu! Terasvõrgustikku hoidsid koos tuhanded ühendusliigendid – kuidas need sai ühekorraga katkeda?

"Ainus seletus on lõhkeained," usub metallilõikamise tarkvarainsener, terasespets Eric Hufschmid.

Põhjatorni rammiti kõrgelt, kuid all fuajees lendasid aknad eest ja marmor murenes. "Jäi mulje, nagu oleks lennuk hoopis fuajeesse sööstnud," ütles keegi pealtnägija. WTC põhjatorni majahoidja William Rodriguez, viimane inimene, kes tornidest elusana väljus, kirjeldas terrorirünnakule mõni sekund varem eelnenud hiiglaslikku plahvatust põhjatorni keldris. Kõrvulukustavaid plahvatusi kaksiktornide all, aga ka mujal hoonete sisemuses olid kuulnud teisedki tunnistajad. Seinad varisesid, lambid kukkusid alla, koguni autod lömastusid maa-aluses garaažis. Filmisalvestistelt oli näha, kuidas enne torni kokkulangemist mitmest alumiste korruste aknast tuleleeke purskus.

Smallstorm on veendunud, et plahvatusi said tekitada üksnes arvuti teel juhitavad lõhkeained. Ka Manhattani vallutanud lämmatavate tolmu- ja tuhapilvede lillkapsakuju viitavat lõhkeainetega tehtavatele lammutustöödele.

Kellele olnuks WTC hävimine kasulik?

New Yorgi sadamaamet kaotas efektse, kuid ülikuluka WTC eest hoolitsemisega iga aasta miljoneid dollareid, kinnitab Smallstorm. Üürilisi jäi üha vähemaks. Lisaks olid teraskonstruktsioonid aastakümneid tagasi kaetud tulekindla asbestiga, mis nüüd kujutas endast terviseriski. WTC aga oli hoone puhastamist kantserogeensest asbestist aastaid edasi lükanud. Kauem neile armuaega anda ei tahetud. See ettevõtmine olnuks peaaegu võimatu ning maksnuks üle miljardi dollari, mida ükski kindlustusfirma enda kanda poleks võtnud.

11. septembri terrorirünnak osutus probleemidest kimbutatud hoonele ootamatuks lotovõiduks.

2001. aasta juuli lõpus oli kogu kompleks 99 aastaks üürile antud kinnisvaramogul Larry Silversteinile. Tal oli kindel plaan 7. korpus lammutada – ning see variseski 11. septembril põrmuks, ehkki lennuk seda ei ramminud.

Keegi surma ei saanud. 47korruseline hoone, kus oli näiteks investeerimispanga Solomon Brothers, aga ka näiteks CIA ja USA kaitseministeeriumi esindus, oli õigel ajal tühjendatud.

2001. aasta suvel oli Silverstein tegelenud kindlustuslepingu uuendamisega, kandmaks hoolt, et ta on terrorismiaktide vastu kindlustatud. Üürilepingus oli selgelt kirjas, et Silversteinil on õigus kompleks ümber ehitada, kui see peaks hävinema. Pärast WTC põrmuks varisemist läks kinnisvaratuus kohtusse protessima väites, et kahekordse lennukirünnaku tõttu on ta õigustatud saama kahekordset kindlustushüvitist.

Silverstein saigi kohtuvõidu ning talle määrati üle 7 miljardi dollari. Vägev tehing, märgib Smallstorm – ise oli ärimees investeerinud WTCsse vaid 15 miljonit dollarit.

Miks jäeti asbestiohvrid abita?

WTC rusudest Manhattanile paiskunud tolm sisaldas lisaks betooni- ja teraseosakestele ohtralt ülikahjulikke aineid, nende seas asbesti. Ehkki õhk oli mürgine, teatati juba kolm päeva pärast õnnetust üldsusele, et Manhattan on ohutu ning inimesed võivad kodudesse ja kontoritesse naasta.

See olnud Valge Maja käsk keskkonnakaitseagentuurile, väidab Smallstorm. Sestsaadik on tuhandetel päästetöötajatel tekkinud kopsuvähk ja teised rängad tervisehädad. Neile pole abi antud, kinnitab filmi autor.

Asbestil on oma roll ka WTC huku ametlikus seletuses. Teraskonstruktsioone tulekindlaks tegema pidanud asbestivaht varisenud lennukikokkupõrgete mõjul maha, teras kaotanud kaitsekihi ja pehmenenud lagritsakommide sarnaseks. Ometi näitasid analüüsid, et teras poleks saanud nii nõrgas kuumuses nõtkuda. Küll aga saanuks terast niimoodi painutada lõhkeained, tuletab Smallstorm taas kord meelde.

Kas kahtlase elektrikatkestuse ajal paigaldati lõhkeainet?

Kolm nädalat pärast katastroofi möllasid WTC all keldrites endiselt tulekahjud ja hõõgus sulametall. Kaheksa nädalat hiljem polnud tuli ikka veel kustunud. Metalli suutnuks sulatada vaid plahvatustes kasutatav põlevsegu termiit, märgib Smallstorm.

WTC rusudest leitud murdunud südamikusammastel olid just nimelt sellised diagonaalsed lõikekohad, nagu lammutusekspertide spetslaengud tekitavad. Smallstorm kinnitab, et aastatel 1996–2000 WTCsse elektroonilise turvasüsteemi paigaldanud firmat Securacom oli juhtinud nii president

George W. Bushi noorem vend kui ka Bushi-vennaste nõbu.

Kas koos turvasüsteemi paigaldamisega valmistati hoone ka hilisemaks salalammutamiseks ette?

Tragöödiaeelsel nädalavahetusel oli tornides pikk elektrikatkestus. Turvasüsteem ega turvakaamerad ei töötanud, uksed olid põhimõtteliselt kõigile valla. Hoones viibis tavatult palju võõraid tunkedes mehi, kes käisid kaablirullidega ringi. Väideti, et värskendatakse internetisüsteemi.

Aga mida need kummalised töömehed tegelikud tegid?

Viis päeva enne tragöödiat eemaldati tornidest pommikoerad. Kas nad võinuksid lõhkeainet avastada? WTCs ruume üürinud väikefirma omanik Scott Forbes, kes oli elektrikatkestuse tõttu pikalt oma arvutiservereid timmima pidanud ning 11. septembril endale vaba päeva lubas, mõtles eemalt tornide kokkuvarisemist nähes: see on kindlalt elektrikatkestusega seotud. Ent kui ta oma veendumusest võimudele, kaasa arvatud 9. septembri komisjonile teatas, ignoreeriti teda.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud