Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas otsustati 1949. aasta märtsiküüditamine

Tõnis Erilaid 25.03.2018, 12:53

See oli rutiinne allkiri, mille Jossif Stalin täna 1949. aastal hooletult paberile viskas. Otsus olid tehtud ja Balti riikide parteijuhtidele teatatud. Oma teise ja viimase viibimise kirjelduse Stalini Kremli kabinetis 1949. aasta jaanuari keskel oli Eesti parteijuht Karotamm jäädvustanud: «Ma lisasin juurde, et KK büroos oli ka arvamine, et võiks esialgu kõige vaenulikumad kulaklikud ollused välja saata...Viimaks ütles Stalin, et – saadame nad välja. Kuid seda on vaja teha kiiresti, et see asi küla ei närveeriks mitte kaua aega.»

Sellel kohtumisel Balti parteijuhtidega oli Stalin tõesti mitu korda pärinud, et kas see on ikka kindel arvamine, et kas pole veel vara kulaklust likvideerida – ja lõpuks otsuse teinud.

Niisiis ei värisenud tal käsi ega polnud vaja mõelda 29. jaanuaril, kui ta allkirjastas täiesti salajase NSV Liidu ministrite nõukogu määruse 390-138 kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate või relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdi mõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ja nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eesti territooriumilt väljasaatmise kohta.

Igaveseks ajaks. Eestist 7500 perekonda – 22 500 inimest. Aeg: 20.-25. märts.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud