Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas Eestis avalike naiste haridust uuriti

Tõnis Erilaid 20.12.2017, 00:01

4. üleriigilisel naiste kongressil  1930. aasta sügisel esines referaadiga juhtivaid naisliikumistegelasi – kirjanik Helmi Mäelo. Muu hulgas pillas ta lause, et oma ihu müüjaid on ka naisüliõpilaste ja -õpetajate hulgas. Öeldu tekitas tormi, Postimehes taheti, et Mäelo nimeliselt ütleks, kes need naised on, Tallinna ja Tartu komblusvalvelt nõudis aru Eesti Naisüliõpilaste Selts ja sai teada, et selliseid andmeid proua Mäelole antud ei ole.

Ajakirjandus hakkas asja omal käel uurima ja detsembris ilmus pikem ülevaade „Haritud tänavatüdrukud. Elukutse, haridus ja enesemüütamine“.  Kogu riigis oli ametlikult registreeritud 807 elukutselist avalikku naist. Teisisõnu – muud tööd nad ei teinud ega ka õppinud. Neist 545 puhul oli siiski teateid hariduse omandamise kohta enne elukutseliseks registreerimist. Kümnendik neist oli õppinud keskkoolis, siiski olid vaid kaks selle lõpetanud.  Kuid lehemehed lähtusid sellest, et kõigi haridustaset ei teatud, ega välistanud, et mõnel keskkoolilõpetanul nende naiste seast võis  kunagi ka üliõpilaskaart taskus olla. Muide, tol ajal oli „liiderlike kalduvustega koolitüdrukute“ jaoks erikool Tapa lähedal Saksi mõisas, kus tol aastal peeti 42 neidu. 

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud