Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 46. koht: hruštšovkad ja paneelkorterelamud – nõukogude aja kestvaim pärand

Indrek Riigor 09.01.2018, 00:01

Kuigi nõukogude aja lõpust on möödas ühe inimpõlve jagu aastaid, kõrguvad tellistest ja betoonist ehitatud korterelamud selle aja püsivaima meenutusena kõikjal Eestis. Peamiselt paneelkorterelamutest koosnevad Tallinna ja Tartu nn magalarajoonid kuuluksid iseseisvana elanike arvult Eesti suurimate linnade hulka.

Tüüpprojektide järgi suurel hulgal ehitatud kortermajadega elamurajoonid pole mingi haruldus ka lääne linnades. Teise maailmasõja järel tekkis nende järele suur vajadus, kui oli vaja ära majutada sõjas purustatud piirkondade elanikud, kellele andsid massilist lisa maalt linna elama suundunud inimesed. Sarnane tendents leidis aset ka NSV Liidus, kus eluasemepuudust hakkas lahendama kommunistlik partei peasekretär Nikita Hruštšovi isiklikul eestvedamisel.

Esimene vabaplaneeringu põhimõtteid ja uusi tüüpprojekte kasutav planeerimiskavand koostati Tallinnas 1959. aastal Pelgurannale. Selle järgi hoonestati piirkonna suurim osa nelja-viiekorruseliste väikeste korteritega majadega – hruštšovkadega. Pelgurannaga samal aastal valmis esimene terve elamurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekt Mustamäele. Selle järgi ehitati 1962.–1974. aastatel  479 suuremas osas viie- ja üheksakorruselist maja.

Mustamäe valmismise aastal alustati Väike-Õismäe ehitamist. Erinevalt teistest „mägedest“ planeerisid arhitektid Mart Port ja Malle Meelak selle tervikliku asumina – ilma mikrorajoonideta. Arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud elamurajoon laiub kompaktselt ümber ümmarguse tiigi. Rajooni läbiva ringtee sisemine külg on hoonestatud nelinurkseid kvartaleid moodustavate üheksakorruseliste paneelelamutega (sh Eesti pikim elamu, nn Hiina müür).

1977. aastal algas viimase ja suurima elamurajooni ehitamine Lasnamäele. Nõukogude aja lõpuks jõuti valmis ehitada umbes 660 elamut.

Ka mujal Eestis valmis tüüpprojektide järgi elamurajoone, millest Tallinna „mägede“ järel kujunes suurimaks Tartu Annelinn. Samuti täideti selliste majadega sõjas puruks pommitatud Narva. Kuigi paljud eestlasedki said tüüpmajades endale uue korteri, asustas magalarajoonideks kutsutud piirkonnad paljuski mujalt NSV Liidust siia suunatud muukeelne elanikkond. Seetõttu muutus Lasnamäe nii-öelda uue venestamise sümboliks, mis ajendas Alo Mattiisenit ja Jüri Leesmenti kirjutama laulu „Peatage Lasnamäe!“. Eesti iseseisvuse taastamise järel on magalarajoonide maine hakanud siiski tasapisi taas tõusma.

Allikad:

Marju Sild „Modernistlikud linnaplaanid ja nende tähendus täna – paneelelamurajoonide planeerimine Nõukogude perioodil Lasnamäe ja Annelinna näitel. Magistritöö regionaalplaneerimises“. Tartu: Tartu ülikool, 2014.

Epp Lankots „Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand. Välitööd ja hinnang objektidele“. Tallinn: Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm, 2009.

Tallinn: entsüklopeedia 1. ja 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud