Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas Eesti pidi saama sääsemürgitehase

Tõnis Erilaid 31.03.2018, 01:09

Eestist pidi mitmel rindel saama kogu Nõukogude Liidu varustaja. Näiteks pidi Tallinnas Tartu maantee tõusul haisenud tselluloosi- ja paberikombinaat  hakkama kogu liitu kempsupaberiga varustama. Maardusse taheti püsti panna sääsemürgitehas.

Majandusgeograaf, toonane Eesti Projekti teadussektori juhataja Ülo Pihlak kirjutas 1988. aasta märtsi algul Sirbis ja Vasaras ülevaate „Uusehitused ja avalikustamine“, kõneldes muu hulgas Muugaga seotud kavadest: „Veelgi suurrema imestusega kuulen, et Muuga teravilja- ja toiduainetesadama kõrvale tahetakse rajada naftasaaduste ja mürgiste kemikaalide ekspordi-impordisadam. Maardusse, sisuliselt aga poole miljoni elanikuga linna, soovib NSVLi väetisetööstuse ministeerium rajada sääsemürgitehase iganenud tehnoloogia alusel. Osa Muuga aedlinnast jääb uue tehase sanitaartsooni. Tootmise vahe- ja jääkproduktid on väga mürgised. Kui midagi juhtub, kas siis kõngevad ainult kirbud, lutikad ja prussakad Lasnamäel?“

Pihlaku kirjutis sai tähelepanu Rootsiski. Stockholmi Eesti Päevaleht pealkirjastas 30. märtsil 1988 ilmunud loo: „Muugasse mürgitehas ja suur naftasadam“.  „Ülo Pihlaku artiklist selgub, et on kavas uusi keskkonnarikkumisi suures ulatuses,“ märkis ajaleht. 

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud