Eesti uudised

VIDEO ja FOTOD | PÕLLUMEHED HÄDAS: haned hävitavad viljasaagi!

Anett Rannamets 16.04.2018, 17:06

Tuhanded haned lendavad kevadel Eestisse, viibivad siin märtsist maikuuni ja toituvad põllul olevatest taimedest, tekitades põllumeestele arvuka kahju. Mullu oli see keskkonnaameti andmetel umbes 1,2 miljonit eurot. Põllumehed nõuavad heidutusjahti, kuid kevadine linnujaht pole Eestis lubatud.

Viimastel aastatel rändel olevate haneliste arvukuse tunduvat suurenemist on tunnistanud nii ornitoloogid kui põllumehed. Teravilja normaalne külvisügavus on ligikaudu kolm sentimeetrit, sellest sügavusest saavad hanelised seemned kergesti kätte. Kui kevadel süüakse taimepealsed ära, võtab kasvustart rohkem aega ja sügisene koristus venib hilisemale ajale. 

„Põllumehed ei ole looduse vaenlased ja tahavad elada loodusega kooskõlas – põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest ja sellest, et seal valitseks tasakaal,“ ütleb Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul oleks heidutusjahi lubamine praeguses olukorras põllumeestele ainuke õlekõrs kahjude ennetamiseks, kuna kõikide muude heidutuste mõju on oluliselt langenud.

Abi ei ole Kreeni sõnul olnud ka Eesti jahikorraldusest. Haneliste jaht on Eestis lubatud sügisel, kuid tähelepanuta on jäänud kevadiste rändlindude arvukus, mis ületab taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. „Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, ohus on töökohad ja niigi habras maaelu tervikuna.“

Maaelukomisjon on heidutusjahi poolt

Esmaspäeval arutati riigikogus maaelukomisjonis samuti rändelindude teemat ja selgus, et komisjoniliikmed toetavad kevadist heidutusjahi korraldamist.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline. „Kuid tänased väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. Heidutuseks peaks kasutama erinevaid meetmeid lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest,“ ütles Kruuse. 

„Peame otsustavalt kaaluma toimivate abinõude rakendamist, et peletada kevadel linnud eemale põldudest, et nende tegevus ei hävitaks saaki täielikult või vähendaks seda märkimisväärselt,“ lisas maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk ja selgitas, et üheks lindude heidutamise võimaluseks oleks maaomanikele ja nende poolt volitatud isikutele lubada kevadine kaitsejaht.

LINNUKAITSJAD: lindude tapmine kevadel on ebaeetiline!

Kui põllumehed soovivad lindudele kevadist heidutusjahti, siis Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) on veendunud, et lindude tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja samas kasutu tegevus, sest see rahuldab vaid kättemaksuhimu.

Aluspõhimõte on, et paljunemiseks valmistuvaid loomi ei tapeta: pesi ei lõhuta, kevadel jahti ei peeta. Eestis kasutatakse hanede peletamiseks põldudelt mitmeid võtteid, mis linde ei surma, aga mille koosmõjus saab hanekahjusid ära hoida või vähendada.

Nendeks on erinevad nähtavad ja heli tekitavad hirmutusvahendid, samuti keemilised vahendid, mis muudavad kultuurid hanedele mittesöödavaks, kuid on inimesele ohutud. Lisaks hirmutamismeetmete rakendamisele tuleb ühingu sõnul Eestis kaaluda ka söödapõldude rajamist, kuhu haned ja lagled lendavad toituma siis, kui nad on ühelt põllult minema peletatud.

„Praegu leiavad haned uue kaitsmata põllu ja söövad seda isukamalt, sest lindude lendu ajamine suurendab nende energiakulu ja nad vajavad rohkem toitu,“ sõnab EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Põllumeeste murele kiiret ja lihtsat lahendust ei olegi, kasutada tuleb kõiki põldude kaitsmise viise peale kevadjahi,“ jääb Volke endale kindlaks. 

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud