Bauhof | Sisuturundus

VÄETAMISE ABC: kuidas saada paremat saaki?

Bauhof 08.06.2018, 16:32

Nii nagu inimesed, vajavad ka taimed kasvamiseks energiat. Bauhofi aiaeksperdid annavad nõu, millised on väetamise põhitõed ning missuguseid toitaineid valida, et saada suuremat saaki.

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K) ning riburada tulevad järele kõik muud elemendid: kaltsium, magneesium ja teised.

Taimede hea kasvu ja arengu määrab ära see element, millest on kõige suurem puudus. Paljudel taimedel (nt kurk, salat, till) on halb komme endasse ahnitseda liigset lämmastikku ja siis räägitakse liigsest nitraatide sisaldusest taimes (ning ei oma tähtsust, kas tegu on loodusliku või tööstuslikult toodetud lämmastikuga). Kõige lihtsamaks näiteks on tomat, mille viljad ei lähe enne punaseks, kui lämmastiku-kaaliumi suhe on paigas. Samas on tomati viljatipumädaniku korral tegemist kaltsiumi puudusega. Mõlema toitumishäire põhjuseks võib olla liiga külm muld, suure kloorisisaldusega väetise kasutamine jne.

Vasakul pildil: Ca puudus ehk viljatipumädanik tomatil Keskmisel pildil: Kaaliumi puudus tomatil Paremal pildil: tomat ei taha punaseks minna kui lämmastikku on palju ja kaaliumi vähe

Vaadates väetiseriiulit, on väikeaiapidaja muutuste keerises, sest müügil on nii väetamise ajaloo algusest pärit liht- ja liitväetisi (superfosfaat, karbamiid jt), eraldi kevad-, suve- ja sügisväetisi. Aastaaegadest tingitud valiku põhjuseks on, et kui taimede väetamiseks antavad fosfor ja kaalium püsivad mullas päris hästi, siis lämmastik on väga liikuv (veega välja uhtumine, mullapinnalt lendumine + taimede komme seda liialt tarbida) ja see ei olene sellest, kas tegu on loodusliku või mineraalse lämmastikuga. Kevadväetised sisaldavad rohkesti lämmastikku, et taimed saaksid sisse hea kasvuhoo, suvised on tagasihoidlikuma lämmastiku sisaldusega. Sügisväetis sisaldab peamiselt fosforit ja kaaliumi, et „sundida” taim lõpuks puituma, õitsema ja viljuma. Hooajaline markeering kergendab väetamist, kuna aiaomanik ei pea endale selgeks tegema, et nitraatlämmastik on kiirema toimega kui ammooniumlämmastik ja millal oleks õige aeg kasutada kaaliumkloriidi, et vihm (või ka nt lumesulamisvesi) saaksid liigse kloori mulla sügavamatesse kihtidesse ja põhjavette uhtuda.

Tänapäeva uued tehnoloogiad võimaldavad toota puhtamaid väetisi, mis ei sisalda raskemetalle, liigset kloori, väävlit jne. Lisaks töödeldakse lämmastikku nii, et see püsiks mullas kauem.

 

Väetamine hoogustab taimekasvu

 

On oluline, et väetis püsiks mullas taimedele ühtlaselt kättesaadavana. Iga väetamine ergutab taime kasvu ja tõstab veevajadust, et järsult suurenenud toitesoolade kogus ei põletaks taime juuri, mistõttu ei tohiks kindlasti ära unustada kastmist. Pikatoimelised väetised tagavad taimede ühtlasema kasvu. 

Pikatoimelise väetise mõju taimede kasvule


Artikkel on valminud Bauhofi koostöös Substrali aianduskonsultandi Eneli Kägeriga. Loe artikli täispikka versiooni SIIT!

Loe suvelillede väetamisest lähemalt SIIT!

Püsikute ning õitsvate puude-põõsaste väetamise kohta SIIT!

Universaalse või eriväetise valimise kohta SIIT!

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud