Eesti uudised

Riik on mures: üliõpilased ei taha õppelaenu võtta

Toimetas Sille Võsaste 03.07.2018, 12:45

Õppelaenu võtjaid on kümne aastaga mitmekordselt vähenenud. Kui praegu võtab õppelaenu 3700 inimest, siis kümme aastat tagasi tegid seda 27 000 inimest, vahendab Vikerraadio. 

2. juulil Vikerraadio eetris rääkinud haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar väljendas soovi õppelaenu taas populaarseks muuta. Kuigi põhjuseid, miks õppelaenu vähem võetakse, on Allan Padari sõnul hästi palju, ütleb ta: “Õppelaen on teatud grupile õppuritest siiski oluline.”

Suureks põhjuseks laenuvõtjate vähenemisel peab Padar 2012. aastal tehtud muudatusi kõrghariduses. Samuti mängib tema sõnul rolli üldine majandusolukorra paranemine ja vanemate tugi, mida tudengid võibolla senisest enam saavad. Padar lisab ka: “Pärast majanduskriisi suhtuvad üliõpilased laenu võtmisesse palju tõsisemalt, ega taha ennast sellisel moel kohustustega siduda.”

Kes siis üldse peaks, võiks või tahaks õppelaenu võtta? Padari sõnul on õppelaen teatud grupile õppuritest siiski oluline. Näiteks on õppetasu osakoormuses ja erakõrgkoolides õppivatel üliõpilastel. Ka välismaale õppima minejatel on võimalik õppelaenu võtta, et oma kulusid katta. Majanduslikult raskemas olukorras olevate üliõpilaste kohta ütleb Padar: “Neile on kindlasti õppelaen abiks. Just neid me peamegi toetama, et nende kõrghariduse omandamine ei katkeks rahalistel põhjustel.”

Õppelaenu intressimäär on 5% aastas, Padari sõnul on just see praeguse laenusüsteemi üks kitsaskohti. Koostöös rahandusministeeriumi ja krediidiasutustega, kes neid laene väljastavad, hakatakse arutama võimalikke viise intressi muutmiseks.

Kui praegu peab õppelaenu tagasi maksmist alustama aasta pärast õpingute lõppu, tõdeb Padar, et uuringute kohaselt leiab umbes 10% tudengitest töö alles rohkem kui aasta pärast õpinguid. 7-10% ülikooli lõpetanutest leiavad töö pool aastat kuni aasta pärast õpinguid. Padari sõnul plaanitakse seda aega pikendada, et anda üliõpilastele rohkem n-ö stardiruumi kooli lõpetamise ja tööle minemise vahel.

Seni on laenu saamiseks vajalik vähemalt kaks piisava sissetulekuga käendajat või kinnisvaratagatis. Kuna see on Padari sõnul laenu taotlemisel üliõpilaste üks suurimaid muresid, kavatsetakse ka seda muuta. Tulevikus võib piisata vähemalt ühest käendajast.

“Kuna riigi eesmärk on võimaldada ligipääsu kõrgharidusele, siis just seda eesmärki õppelaen täidabki,” räägib Padar. Praegu arutusele tulevad muudatused saavad tema sõnul reaalsuseks mitte varem kui 2019/2020. õppeaasta alguses.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud