Maailm

KÜMME MÕRVA: kohus mõistis natsimõrsja eluks ajaks vangi

Aadu Hiietamm 11.07.2018, 17:30

Saksamaal Münchenis lõppes kolmapäeval üle viie aasta kestnud kohtuprotsess uusnatside üle. Peasüüdlasele Beate Zschäpele mõistis kohus kümne inimese tapmise eest eluaegse vanglakaristuse. Kohtusaalis viibinud reageerisid otsusele aplausiga. 

Kohtuprotsess Beate Zschäpe ja tema nelja abilise üle algas Münchenis 6. mail 2013 ning pidi algse plaani järgi kestma kuni kaks ja pool aastat. Otsuseni jõudmiseks kulus aga üle viie aasta. Kohtulik arutelu toimus koguni 437 päeval. Kuulati üle 600 tunnistaja ning kohtukulud ületavad 60 miljonit eurot. 

Tabati juhuse tahtel

Mida sellel mammutprotsessil arutati? Aastatel 2000–2007 tapeti Saksamaal lähilaskudega kaheksa türklast, kreeklane ja naispolitseinik. Süüdlastele saadi jälile juhuse tahtel ning kahe kurjategija elu hinnaga. Täpsemalt jälitasid politseinikud 4. novembril 2011 kahte pangaröövlit. Patrull märkas Eisenachi lähedal kahtlast autosuvilat ja kutsus abi. Enne abiväe kohalejõudmist kostsid autosuvilast lasud. Seal varjunud kaks meest olid ulualuse süüdanud ja seejärel endalt elu võtnud. Nende juurest leiti 2007. aastal haavata saanud politseiniku teenistusrelv.

Pärast pangaröövlite enesetappu pandi Zwickaus põlema korter, kus nad olid viimased paar-kolm aastat koos ühe naisega elanud. Tulekahju tekitas korteris võimsa plahvatuse. Naine, Beate Zschäpe, võttis mõni päev hiljem politseiga ühendust ning pandi kohtu otsusel eeluurimisvanglasse. Ajakirjanduses natsimõrsjaks kutsutav Zschäpe oligi kolmapäeval Münchenis lõppenud kohtuprotsessi peategelane.

Nimelt selgus uurimisel, et autosuvilast surnutena leitud Uwe Mundlos ja Uwe Böhnhardt ning Beate Zschäpe olid moodustanud paremäärmusliku terrorirakukese Nationalsozialistischer Untergrund (NSU), mida võib tõlkida kui Natsionaalsotsialistlik Põrandaalune. Rakukese hingele jäi vähemalt kümme mõrva.

OHVRITE PILDID: Kohtumaja juures toimunud meeleavaldusel hoiti käes uusnatside kümne ohvri pilte.   (AFP/Scanpix)

Zschäpe süüdatud korteri rusude läbiotsimisel leidsid uurijad 2007. aastal mõrvatud 22aastase naispolitseiniku teenistusrelva ja käerauad ning relvad, millega oli aastatel 2000–2006 tapetud kaheksa türklast ja kreeklane. Veel leiti neli DVDd 15minutilise videofilmiga, millel 38aastane Mundlos ja 34aastane Böhnhardt olid tehtud tapatööd dokumenteerinud. Kõigi märkide järgi soovisid aastaid vaikselt tegutsenud uusnatsid avalikkuse ette tulla. Politsei oletas, et DVDd olid mõeldud ajakirjandusele ja moslemiorganisatsioonidele saatmiseks. Videofilmis kinnitasid mehed, et nad on moodustanud uusnatsliku rühmituse, mille eesmärk on tappa võimalikult palju välismaalasi.

Peale mõrvade jäi rühmituse kontole vähemalt 15 relvastatud pangaröövi ning kaks pommiplahvatust Kölnis. Neist üks toimus iraani toidupoes ja teine peamiselt türklastega asustatud tänaval. Vigastada sai 24 inimest.

Advokaat kaebab otsuse edasi

Süüdistuse järgi oli Zschäpe osaline kõigis rühmituse kuritegudes ning kohus mõistiski ta kümne mõrva eest eluks ajaks vangi. Kuna kuriteod olid eriti rasked, on Zschäpel õigus vanglast vabastamist taotleda alles 22–23 aasta pärast. Tavapraktikas saavad eluks ajaks vangi mõistetud vabadusse pärast 15 aastat vanglas viibimist. 

ELUKS AJAKS VANGI: Müncheni kohus saatis uusnats Beate Zschäpe (43) kolmapäeval kümnes mõrvas süüdistatuna eluks ajaks vangi. (EPA/Scanpix)

Zschäpe advokaat Hermann Borchert lootis, et tema klient saadetakse vanglasse kõige rohkem 14 aastaks ning ta saab enne tähtaega vabastamist taotleda pärast karistusest kahe kolmandiku kandmist. Kuna Zschäpe on olnud juba ligi seitse aastat eeluurimisvanglas, saanuks ta parimal juhul vabaks juba 2021. aastal. Seetõttu otsustas Borchert kohtuotsuse edasi kaevata. 

 Ülejäänud neli kohtualust Ralf Wohlleben, Carsten Schultze, André Eminger ja Holger Gerlach pääsesid kergemalt, sest neile heideti ette terrorirakukese abistamist.

Kümneks aastaks vangi mõistetud Wohlleben tunnistati süüdi üheksale mõrvale kaasaaitamises. Schultze sai sama süüdistuse põhjal kolm aastat vangistust.

Gerlachile mõisteti kolm aastat vangistust terroristliku ühenduse toetamise eest. Eminger pääses sama asja eest kahe ja poole vangla-aastaga. Emingeri karistusele reageerisid kohtusaalis olnud nördimushüüetega – Eminger käitus ju protsessi jooksul veendunud neonatsina. Muu hulgas oli ta lasknud tätoveerida kehale inglise keeles „Sure, juut, sure!“. 

RAHULOLEMATUD: Kohtumaja juures meelt avaldanud usuvad, et Beate Zschäpel oli rohkem kaasosalisi, kui teada on.  (Reuters/Scanpix)

Väärib tähelepanu, et NSU kõik kolm liiget on sündinud Ida-Saksamaal Jenas ja neil olid juba 1990. aastatel kontaktid paremäärmuslastega. Paljud sakslased avaldasid eeluurimise ajal imestust, miks kaitsepolitsei mõrvaritest uusnatse varem avastada ei suutnud. Ajakirjandus pakkus välja võimaluse, et nood olid kaitsepolitsei informaatorid, kuid kaitsepolitsei esindaja eitas seda.

Kuna uusnatside ohvrite seas oli koguni kaheksa türklast, oli Münchenis kohtusaalis otsuse väljakuulutamise juures ka Türgi suursaadik Saksamaal Ali Kemal Aydin.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud