Kommentaar

Dmitri Jegorov | Toidukaupade käibemaksumäära langetamisest võidaksid rikkad

Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler 07.08.2018, 17:27

Toit on inimese üks põhivajadusest ja süüa, eriti veel hästi süüa, tahame me kõik. Viimasel ajal on jälle pinnale tõusnud mõte parandada toidu kättesaadavust käibemaksumäära langetamise abil. Oleks see tõesti võluvitsake, mis tooks lookas lauad kõikidesse kodudesse?

Meie käibemaksuerandid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käibemaks peale aktsiiside on ehk enim ühiselt reguleeritud makse Euroopas. Toiduained on üks vähestest tootegruppidest, millele tohib tavapärasemast madalamat käibemaksumäära kehtestada.

Odavad homaarid kõigile

Millistele toiduainetele ja kui suures ulatuses soodustust rakendada, EL riikidele ette ei kirjuta ja praktikas kasutatakse soodustust väga erinevalt. Meie lõunanaabrid lätlased vähendasid näiteks üksnes puu- ja köögiviljade maksumäärasid. Teised riigid on pidanud vajalikuks maksustada odavamalt üksnes põhitoiduaineid. Kui minna kaasa ettepanekuga langetada kõigi toiduainete käibemaksu, siis kas peaks rakendama soodusmäära ka kallile hallitusjuustule, krevettidele-langustitele-homaaridele, igasugu eksootilistele kummaliste nimedega puuviljadele ja teisest maailma otsast toodud mineraalveele ja mahlale? Ja kui hakata valima toiduained, siis kes seda teeb ning kui kallist lisanduvat bürokraatiat see meile tähendaks?

Eks valikuid ole siinkohal üksjagu, aga nende kõigi juures on mitu suurt aga. Esiteks muudab iga lisanduv valik süsteemi keerukamaks ja selle rakendamise ning haldamise kulukamaks. Teiseks, inimeste soovid ja valikud on erinevad ja ehk ei peaks riik diskrimineerima inimese toiduvalikuid, et milline toiduaine peaks olema madalama maksumääraga ja selle võrra kättesaadavam (kuigi see viimane on vägagi vaieldav – loe edasi). Kolmandaks tekiks ilmselt ka teiste toitude tootjatel ja edasimüüjatel võrdsuse printsiibist lähtuvalt õigustatud ootus maksuerisusele – selle võrra langenud maksukoormus loob paremad eeldused oma kaupa müüa. 

Ei maksutõusude ega -langetuste kohta pole võimalik ette öelda, kas need kajastuvad varem või hiljem täismahus hindades või mitte. Nii Eesti enda kui ka teiste riikide kogemused on näidanud, et hinnad langevad poes väiksemal määral kui maksulangetus või siis sööb inflatsioon paari aastaga tekkinud väikese vähenemise lihtsalt ära. Riigitulu eelarves väheneb aga alatiseks.

Ohtlikuks näiteks on Läti, kus aasta alguses langetati paljude köögi- ja puuviljade käibemaksu 5%-le, ent juba jaanuari lõpus oli võimalik lugeda leheartikleid, et samade köögi- ja puuviljade hinnad on tõusnud varasemale või isegi kõrgemale hinnatasemele, mis on meediast läbi käinud info kohaselt seal kõrgemad nii Leedust kui ka Eestist. Sel taustal on eriti kurbnaljakas lugeda Läti põllumajanduskoja juhi õigustusi, et Leedus on parem kliima ja Eestis müüdavad puu- ja köögiviljad on kehvema kvaliteediga. Ka meil on näiteid. Aastaid tagasi vähendati Eestis raamatute käibemaksu, et hea lugemine paremini inimesteni jõuaks. Hinnad poodides aga langesid vähem kui käibemaksumäär. Ka e-raamatud maksavad märksa vähem kui paberraamatud, olgugi et tavaraamatu käibemaks on 9% ja e-raamatu oma 20%.

Riik ei saa ja ei peagi olema toiduainete hinnakujundaja. On veel tootjad-töötlejad, vahendajad, kaupmehed – kõik tahavad oma kasumi kätte saada ja kujundavad hinda ning riik ei peaks nende otsustesse sekkuma. Peale käibemaksu mõjutavad toidu hinda veel maailmaturg, hooajalisus, erinevad ilmaolud jmt. Põuad Brasiilias mõjutavad kohvi hinda poes kõvasti rohkem kui mis tahes maksulangetus. Riik, kes tahtis ja proovis kõike kontrollida ja juhtida, jäi meie jaoks õnneks ajalukku ja nii võiks see ka jääda.

Kui keegi siiski usub, et madalam käibemaksumäär langetab toidu hinna, siis pakun, et võiksite minna turule ja võrrelda kas või samade puu- ja juurviljade hindu seal ja meie suuremates poodides. Turgudel enamasti käibemaksu ei maksta – kas on tegemist oma kasvatatud kraamiga või on käive piisavalt madal, et käibemaksukohustust ei teki – ent turukraam on tavaliselt poes müüdavast kallim.

Lihtne majandusloogika on alati väitnud, et hinna määrab nõudlus. Me võiksime küll vähendada toidu käibemaksumäära, kuid nõudlust me sellega vähendada ei saa – pigem on ju tulemus vastupidine. Kasvanud nõudlus on jällegi see, mis võimaldab hinda tõsta. Siit tekibki küsimus – kes selle tulemusena võidab?

Kes vajab madalamat maksumäära?

Eestis pole küll erandeid toiduainetele ja meie üldine käibemaksumäär on 20 protsenti. Madalam on see üksnes viies ELi liikmesriigis. Meie lähimatest naabritest on Lätis ja Leedus käibemaksu tavamäär 21 protsenti ning Soomes ja Rootsis 24 ja 25 protsenti. Tõstes Eestis käibemaksumäära samale tasemele, saaksime kinni maksta ilmselt nii mõnegi maksuerandi, aga kes on valmis selle kinni maksma ja mis probleemi see täpsemalt lahendada aitaks?

Tulles tagasi toiduainete väiksema maksumäära pooldajate juurde, siis peamine argument oli seejuures, et sellega kaasnevad madalamad hinnad peaks aitama just väiksema sissetulekuga inimesi. Nii on, et Eestis elab endiselt 20 protsenti rahvast suhtelises vaesuses ja see on kahtlemata probleem, millega tuleb tegelda, aga selle nimel ei ole vaja täielikult toetada kõiki, sealhulgas ka kõige rikkamaid. Meil on küll maksuvaba tulu kasutamine sissetuleku põhiselt, kuid me ei saa sama süsteemi kasutada toidu ostmisel. Silme ette tuleb mõnevõrra kafkalik olukord, kus inimene läheb toidubüroosse, saab sealt talongi, et sina saad toitu osta 10% käibemaksuga, aga sinu sissetulek on suurem, sina maksad 20%. Tundub ju keeruline ja mõttetu?

Lihtsamast süsteemist peaksid kasu saama kõik, aga iseasi, kas mitu tuhat eurot teeniv inimene vajab tõesti riigi tuge toidu ostmisel? Kindlasti mitte ja maksulangetuse absurd seisneks selles, et just rikas inimene, kes ostab rohkem ja kallimat toidukraami, saaks maksulangetusest suurema rahalise võidu. Kas me tõesti oleme nii rikkad, et toetada rikaste toidulauda eelarverahaga, või on meil siiski muid, olulisemaid probleeme? Tasub meenutada, et nii raamatutel kui ka hotellidel on meil juba madalam käibemaksumäär. Paar aastat tagasi Praxise tehtud uuringust teame aga, et kui jagada terve Eesti jõukuse poolest kolmeks, siis meie riigi kõige jõukama kolmandiku taskusse maandub soodustuse eelarvekulust raamatute puhul üle 50 protsendi ja hotellide puhul tublisti üle 60 protsendi.

Tasuta lõunaid pole olemas

Sõltuvalt sissetulekust kulutame sellest väiksema või suurema summa igas kuus toidule ja toiduhinna mõningane odavnemine võib tunduda suhteliselt peibutavana. Isegi eeldades, et Eestis toimuks väiksemat sorti ime – toiduhinnad langeksid tuntavalt ja see langus jääks ka püsima – siis ei tohi unustada, et vähenev maksutulu tuleks katta millegi muu arvelt, sest ega me kehvema tervishoiu ega auklikemate teedega nõus ole.

Käibemaks, sealhulgas toiduainete käibemaks, on oluline tuluallikas Eesti riigieelarvele. Laekunud maksudest tulevad ka vahendid, millest rahastatakse sotsiaal- ja toimetulekutoetusi ehk siis toetatakse just neid ühiskonnaliikmeid, kes seda kõige rohkem vajavad.

Nii praegune kui ka varasemad valitsused on vaesemate perekondade toetuseks soovinud seni kasutada teisi teid kui toidukaupade käibemaksulangetus. Sellest aastast kehtiv maksuvaba tulu süsteem jätab enamikule töölkäijatest kätte rohkem raha ja neil on võimalik iseseisvalt otsustada, millele ja kui palju seda kulutada.

Käibemaksumäära vähendamisest tulenev kulu eelarvele on alati suurem kui soovitav majanduslik mõju. Rahvusvahelised eksperdid soovitavad maksumäärade erandid kaotada, mitte neid juurde teha, sest need ei ole enamasti efektiivsed ja jõuavad harva nendeni, kellele nad mõeldud on. Ka Eesti enda kogemus maksuerisusi ei toeta.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud