Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas raamatuid kirvega puruks raiuti

Tõnis Erilaid 16.08.2018, 00:01

Uskuge või mitte, aga 1941. aasta suvel veeti Tartus ülikooli raamatukogu trepikotta puupakk, millel kirvega raamatuid tükkideks lõhuti. Ja mitte vähe. Kümneid tonne raamatutükke saadeti vagunis Venemaale paberitehasesse ümbertöötamiseks.

See hullumeelsus sai alguse 16. augustil 1940, kui Eesti uue, nõukogude valitsuse haridusminister käskis moodustada kümneliikmelise komisjoni raamatute keelamiseks. Tuntumatest kirjanikest olid seal August Alle, August Jakobson, Jaan Rummo, Rudolf Sirge jt. Esialgses viies nimekirjas oli kokku 1552 nimetust. Teada on, et Lõuna-Eestis kuulus hävitamisele umbes 70 000 raamatut (need veetigi kokku ülikooli raamatukokku). Teist sama palju oli hävitatavaid raamatuid kirjastuste kesklaos.

Sakslaste tulles jäi töö katki ja jõuti hävitada umbes pooled raamatuist. Kui meil saadeti kirve alla esmajoones raamatuid, mis polnud heatahtlikud Nõukogude Liidu või kommunismi vastu, õigustasid „suurkodanlist kurnajate ideoloogiat“, rääkisid Vabadussõjast või olid Kaitseliidu väljaanded. Keelatud oli ka usuline kirjandus. Soomes, kuhu raamatuhävitamine jõudis pärast maailmasõda, sattus aga naljakal kombel keelatud raamatute nimekirja isegi Tammsaare „Tõde ja õigus“.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud