Eesti uudised

Kes on riigireetmises kahtlustatav major Deniss Metsavas?

Ohtuleht.ee 05.09.2018, 17:28

Esmaspäeval, 3. septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest, Deniss Metsavase (sündinud 4.08.1980) ) ja Pjotr Volini (sündinud 1953). Kuriteo toimepanemise ajal töötas Metsavas kaitseväe peastaabis.

Metsavas vahetas keskkoolis perekonnanime. "Perekonnanime vahetasin veel keskkoolis, enne kui üldse mõtlesin mingisuguse riigiteenistuse peale. Tegin seda sellepärast, et üks mu esivanematest uskus siiralt kommunismi helgesse tulevikku ning võttis endale "revolutsioonilise" perenime (nagu näiteks Stalin - Teras, Molotov - Vasar jne). Mina tagastasin oma suguvõsale selle, mida omasime sajandeid," on ta ise nimevahetust kommenteerinud. 

Pjotr Volin (vkontakte/Pjotr Volin)

Ajateenistuse läbis Metsavas üksik-vahipataljonis, mille lõpetas reservohvitserina 1999. aastal. 2000. aastal asus ta samas väeosas tööle rühmaülemana. Seejärel astus ta Tartus kõrgemasse sõjakooli, magistriõppe lõpetas Metsavas 2009. aastal. Lõputöö kirjutas Metsavas teemal  "Lihtsustatud operatiivplaneerimise protsessile tuginev sõjaliste operatsioonide analüüsi metoodika". 

2015. aastal anti Deniss Metsavasele majori auaste. 2017. aasta veebruaris autasustas kaitseministeerium major Metsavast silmapaistva tegevuse eest riigikaitseõpetajana kaitseministeeriumi hõberinnamärgiga.

Metsavas on töötanud ka riigikaitseõpetajana Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumis. 2014. aastal osales ta Tallinna haridusameti korraldatud konkursil "Noor õpetaja" ja tuli seal kolmandale kohale.

Kaitseministeeriumi toel välja antud raamatus "Laigulised edulood" rääkis Metsavas, et ta tahtis juba lapsena sõjaväelaseks saada ning ajateenijate vastuvõtukomisjoni ilmus ta oma sünnipäeval. 

Metsavase sõnul kujundas sõjakool temast ohvitseri kui haritlase, ühiskonna täiesti erilise kihi esindaja. 

"Sõjandus pole mu ainus huvi, kuigi see on kõige kaalukam," kinnitas Metsavas raamatus. Ta mainis ka, et ei märganud kaitseväes kordagi, et tema rahvus oleks kedagi häirinud. 

Vabal ajal mängis Metsavas usinasti jalgpalli. Meeskonnas on ta endast jätnud igati kiiduväärt mulje.

Metsavas on ametlikes mängudes käinud platsil alates 2004. aastast. Esimese meeskonnana on tal Eesti jalgpalliliidu lehel välja toodud Kaitsejõudude SK, kus ta mängis enamasti kõik mängud kaasa ja oli kogu mängu platsil. Viimastel aastatel on Metsavas pallinud IV liiga meeskonna Maarjamäe FC Igiliikuri ridades.

"Ta on selline sümpaatne vend," kirjeldab meeskonnakaaslane majorit. "Väga isamaaline kaitseväelane, räägib hästi eesti keelt. Väga viisakas trennides, suhtleb palju…"

 2016. aasta 26. aprillil ETV saates "Vabariigi kodanikud" kinnitas Metsavas, et  ei tunne Venemaa kaasmaalaste poliitika kontekstis, et ta vajaks mingit kaitset. Ta ütles, et kaitseväelasena on kahe keele oskus teda karjääris väga palju aidanud. "Meil on palju vene rahvusest kaadrikaitseväelasi, kellega on mul lihtsam suhelda. Ma tunnen kaitseväes sadu ohvitsere, kes on Ida-Virumaalt pärit. Mul on palju suurepäraseid kolleege Tapal, kes on Ida-Virust pärit ja kes on Eesti patrioodid. Probleem on olemas, et meil on eesti ja vene kogukond, aga olukord pole nii hull," kommenteeris Metsavas.

Metsavas leidis ka, et riigikaitseõpe on hea näide integratsioonist. "Ma ise tulin riigikaitseõppe laagrist saatesse. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga oskavad vene noorukid eesti keelt palju paremini. Nad teavad Eesti kultuuri ja Eestit tervikuna paremini. Nad integreeruvad palju paremini. Nad teavad, et on olemas Eesti riik, mida on vaja kaitsta."

"Tunnen seda poissi isiklikult. Olin kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) ülem ajal, mil Deniss seal õppis. Suur tugev poiss oli, argpüks ta polnud. Ta käis ju missioonil Afganistanis, mis teatavasti oli kõige tulisem koht tol ajal," meenutas erukindral Ants Laaneots riigireetur Deniss Metsavast. Ta väljendas arvamust, et reetmises võis mängus olla isa mõju. "Isa on tal suur Vene šovinist, ütleme nii otse välja. Ja võib-olla sundis ta ka poisi tegutsema. "

"Ma olen talle silma vaadanud, olen temaga kohtunud kahe viimase päeva jooksul. Aga mul on väga raske hinnata, mis on tema sügavam motiiv," rääkis Postimehe otsestuudos riigiprokurör Inna Ombler Deniss Metsavase kohta. 

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud