Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas elasid poluvernikud Peipsi põhjarannal

Tõnis Erilaid 10.09.2018, 00:01

Poluvernikud oli venelaste ja vadjalaste segunemisel tekkinud rahvakild, kes Eestis elas algul vaid Iisaku ümbruse külades, kuid Kaja 1934. aasta andmeil ulatus nende asuala siis juba Iisakust pisut üle Tarumaa rajagi.

Tõsi, põlised poluvernikud, kellel lapsi rohkem,  rändasid rahvakillu seast tööd ja leiba otsides võõrsile. „Need poluvernikud, kes omaks võtnud eesti-meelse hariduse, hoiduvad väljarändamisest. Pigem juba rajatakse liivadüünidele põldusid ning hakatakse rannaliival sibulaid kasvatama,“ kirjutab Kaja.

„Nagu setudki tegelesid poluvernikud varematel aastatel peamiselt kalastamise ja kauplemisega. Naiste hooleks on põllu- ja aiatööd. Mis poluvernikuid eraldab eestlastest, see on kõigepealt riietus ja keelemurrak. Meestel on ikka säärikud jalas, nokaga müts peas ja punane habe rinnuni. Usuliselt on poluvernikud truud „ljuteranskid“.

Kuid vene õigeusu lugematuist pühadest peavad siiski lugu kõik rannaäärsed poluvernikud. Mõnel vene suurpühal, näiteks 18. augusti bogoroditsal lähevad isegi eestlased adra tagant Kuremäe palverännakuga kaasa. Talude välisest korraldamisest ja hoonete korralikkusest võib otsustada, kes on põline, hoolimatu poluvernik ja kes uuema aja inimene, eestistatud poluvernik.“

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud