Kommentaar

Einar Ellermaa | Õigus on sellel, kes räägib rohkem ja kõvema häälega

Einar Ellermaa, vaatleja 21.09.2018, 17:38

Kui poliitilise võitluse sügis kätte jõudis, oli Varro Vooglaiu Facebooki konto  juba teist korda blokeeritud. Kui eelmine blokeering oli lõppenud vaid nädal tagasi, blokeeris Facebook uuesti 30 päevaks Vooglaiu konto, tuues põhjenduseks kaks postitust, mida võib lugeda vihakõneks.

Vooglaiu enda tribüün Objektiiv kirjutas, et Facebook põhjendas Vooglaiule uue 30päevase karistuse määramist ka sama postitusega, mille eest ta augustis juba sai 30päevase karistuse ja mille Facebook juba ära kustutas.

Kuidas kuulutada tõde

Tähtis pole siin Facebook, vaid kirg, millega oma tõde kuulutatakse ja vastase tõde alla suruda üritatakse. Vastaste arvates üritas Vooglaid oma tõde teisteni viia liiga kirglikult ja võitlusse tormamise kirg tõi tema kõnepruuki vihaseid väljendeid. Vihaseid nende arvates, kes Facebooki kontorisse kaebasid ja tema konto sulgemist taotlesid. Aga kui rabad piirpingel, tuleb ikka ette tagasilööke, olgu see siis paus tõe kuulutamises või paus võistlemises. Ka tippsportlastel tuleb ju vigastusi ette kordades sagedamini kui kepikõndijatel.

Oma ideoloogilise vastase Facebooki konto blokeerimise taotlemine on kasvav trend. Kas Facebook blokeerib konto enda algoritmide põhjal või kellegi kaebuse põhjal, seda konto omanik teada ei saa, aga võib oletada.  

Väitluste ägedus ei tulene siiski üksnes valimiste lähenemisest. Suur osa rahvast on juba pidevas sotsiaalse erutuse seisundis, sest tõde tahab kogu aeg kuulutamist.

Sageli tundub juba, et õigus on sellel, kes räägib kõige rohkem ja kõvema häälega.

19. augusti ühislaulmise järel märkasin paljude pettumust, et kunagi 30 aastat tagasi olime nii ühtsed, aga nüüd ei suuda isegi see aastapäev n-ö lillesidet võtta ja meid ühte liita. See konkreetne üritus lauluväljakul küll ilmselt näitas, et väga kavalalt planeeritud ja turundatud ühtsus on natuke nagu poolsaare moodi saar.

Kuhu meie ühtsus siis kadus? Küllap küsimuses, kas Eesti riiki on vaja, oleme siiamaani ühtsed, aga väiksemate erimeelsuste väljakarjumiseks pole kunagi olnud nii palju virtuaalruumi ja need karjumised pole kunagi nii kiiresti levinud.  Lisaks  pole meie elu kunagi varem nii hea olnud ja olelusvõitlusest jääb järjest rohkem aega üle oma tõdede kuulutamiseks.

Meediat ja selle kaudu võimendatud eriarvamusi ja vastandumist on tõesti niisuguses koguses, et 1980ndate lõpp oma ühtsuse legendiga on juba nagu mingi muinasaeg.

Ihalus ühtsuse järele ja soov, et teised mõistaksid asju samamoodi nagu meie,   on kogu aeg olnud. Täielikku ühtsust pole muidugi kunagi olnud, aga sotsiaalmeedia ja internetimeedia kaudu lajatavad erimeelsused nüüd helikiirusel levides kogu aeg näkku. Selle tõttu tundubki, et veel 10 aastat tagasi oli rahvas ühtsem ja mis veel 1988. aastast rääkida!

Sotsiaalne erutus

Legendaarne Nõukogude partei- ja riigijuht Leonid Brežnev elas oma viimast eluaastat, kui Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise õpetuse loengus kordas major soomuki siseelu kirjeldades muudkui šesternja ja šesternja. Ei tea, mida see võiks tähendada, kehitasime me õlgu. Mu kursusevend küsis siis majorilt, misasi see šesternja on.

Major vaatas teda imestusest kulme kergitades nagu harimatut pärismaalast ja vastas: „Šesternja – see on šesternja.“ „Ah soo,“ venitas kursusevend, „aga ega te ei tea, kuidas see eesti keeles võiks olla?“ „Kuidas te võite nii rumalaid küsimusi küsida?“ imestas major, „šesternja on kõigis maailma keeltes šesternja.“ Aga juba jõudis üks vene filoloog sosistada kõigile, et šesternja on eesti keeles hammasratas.

Selles kontekstis tahame me alateadlikult ju kõik, et kui ütleme šesternja, siis kõik saavad aru, mida me mõtleme. 

Väga paljud inimesed on valmis ka väsimatult selgitama, et šesternja – see on šesternja. Et asjad on nii, nagu nemad mõtlevad. 

„Te olete pahuramaks ja närvilisemaks läinud,“ ütles välismaal elav sõber, kes käib suvel Eestis puhkamas. Ta lisas, et ka Eesti liiklus läks üldiselt kogu aeg viisakamaks, aga viimase aastaga pöördus tagasi nahaalsemaks. Ei tea, millest see tuleb?

Kas see tuleb mingist kriisi eelaimusest või sellest, et aina rohkem inimesi on alalise sotsiaalse erutuse seisundis ning see ärevus kandub nii olmesse kui liiklusesse? Kas närvilisus tuleb sellest, et me tajume, et teised ei saa meist enam aru? 

Kõik on nii kuradi konservatiivsed või liberaalsed, vanad tümikad või lumehelbekesed, loomatapjad või taimesööjad, puukallistajad või metsalangetajad, pooltolijad või vastuolijad. Võitlus ei lakka enam kunagi, olgu valimised lähedal või kaugel.

Kes ei taha alalises sotsiaalse erutuse seisundis olla, sellel ei ole muud võimalust, kui harjuda igikestva sõnasõjaga ja üritada muuta see muusikaks oma kõrvadele või panna kõrvaklapid pähe ehk hoida eemale.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud